Ma hakkasin siin ükskord endamisi mõtlema, et mille pärast mina, esmarase, kõige rohkem olen oma raseduse ajal muretsenud? Mis on need sümptomid mis on mulle kõige rohkem peavalu tekitanud? Mainin kohe ära, et tegelikult tuleks oma küsimustega alati pöörduda pigem ämmaemanda poole, mitte googeldada. Googeldamine on selline kahe otsaga asi, suure tõenäosusega ajad sa ennast veel rohkem närvi ja paanikasse kui asi tegelikult väärt on. Võtame kohe näiteks toonused. Esmalt ma googeldasin neid ja seejärel sain Nupsu leheküljelt teada, et suure tõenäosusega olen ma kohe sünnitama hakkamas, seega, ärge googeldage! Alles ämmaemandalt sain seda adekvaatset infot. Need rasedusega kaasas käivad sümptomid lihtsalt põimuvad omavahel nii hästi ja tihedalt, et googeldades ei saa sa tõepärast informatsiooni ja kui normaalsed need sümptomid on, see jääb siiski valvekabineti arstide otsustada.
Mul on juba järgmisel nädalal pildistamine. Woop-woop. Aeg on hakanud lendama. Järgmisest nädalast läheb juba natukene tegusamaks see eluke mul. Pildistamine, GTT test(see on muidugi mu elu suursündmus) ja 100 muud analüüsi, spa, 3D/4DUH, ämmaemand, jõulud. Uskumatu, varsti tulevad jõulud! :D
Suurenenud voolus. Tegemist on tegelikult üsna levinud ja tavalise sümptomiga, ning see on täiesti normaalne asi! Voolus suureneb seetõttu, et hormonaalne tasakaal muutub pidevalt ja ph tase tupes kõigub ning selle kõige tulemuseks on ei midagi muud kui see sama suurenenud voolus. Mul endal oli mingil hetkel voolus päris suur, vedel, vesine ja hallikas. Võite arvata kes kohe muretsema kukkus? Muidugi mina, sest ma reaalselt kartsin, et tegemist on hoopis tilkuva looteveega (haah, ma googledasin). Nii kui ma voodist end püsti ajasin, nirises kogu see kraam mööda jalga alla (või tilkus niisama) ja seda oli päris palju. Kirjutasin oma murest ämmaemandale ja tema soovitas mul teha tupekaudse probiootikumide kuuri. Aitas! Paar päeva hiljem ei olnud mul enam sellega probleemi. Teisalt võib suurenenud voolus viidata ka seenele aga üldiselt kaasneb sellega ka sügelus. Tuleb ka seda jälgida, et magusa tarbimisega liiga üle piiri ei läheks, sest ka see võib vooluse hulka kõvasti suurendada. Lohutage end sellega, et see voolus on raseduse lõpus veel suurem ja see ei kaogi täielikult. Kui hirm lootevete ees on suur, siis tegelikult tehakse valvetubades kiire pulktest mis ütleb kohe ära millega tegu. Ma mõtlesin, et miks selliseid asju näiteks apteekides ei müüda kui need on nii lihtsasti tehtavad nagu rasedustestid? Äriidee missugune.
Torkivad valud tupes. Taaskord täiesti normaalne nähtus. Kujutage ette, et emakas paisub lõpuks arbuusi suuruseks, seal sees on veel mõnus kogus lootevett ja kasvav beebi koos platsentaga. Ma pakun, et umbes 20+ nädalast annab kogu see komplekt päris hea kaalu välja. Nüüd mõelge sellele, et reaalselt on emakas ja sidelihased ainsad, mis kõike seda paigal hoiavad, kuna kaalu on juba päris hästi, siis ei ole mingisugune ime, et see hakkab vaagnasse suruma ja seetõttu tekivad naljakad torkivad ja tuimad valud tupekanalisse. Suuremalt jaolt on asi selles, et keegi või miski surub närvidele ja seetõttu tekivadki sellised ebameeldivad torked. Need ei ole ohtlikud, ei viita millelegi hirmsale ja on täiesti tavalised rasedusega kaasas käivad ''valud''.
Menstruatsiooni pakitsus ja valud. Kõige tavalisemad on need raseduse alguses kui emakas hakkab rasedusega harjuma ning vaikselt kasvama. Seni kuni ei määri ja ei esine verd, on kõik korras. Mina tundsin siin just 22+ nädalal viimati sellist tugevamat mensese pakitsust ja noh, eks see oli päris ebamugav aga jällegist välja kannatatav. Üldiselt need mööduvad ise mõne aja jooksul aga kui kannatust ei jagu, siis võib No Spad ka võtta.
Toonused ehk braxton hicks kokkutõmbed. Üldiselt peaks nende puhul tegemist olema valutute emaka kokkutõmmetega. See tähendab seda, et emakas tõmbab end mõneks sekundiks või minutiks kivikõvaks. Nendega hakkab emakas harjutama ees seisvaks sünnituseks ja need on täiesti loomulikud ja ohutud. Arstiga tuleks ühendust võtta kui kokkutõmbed on regulaarsed, valusad ja nendega esineb määrimist. Muul juhul pole muretsemiseks põhjust. Samas on ka naisi kelle puhul on valulikud toonused täiesti normaalne nähtus ehk nn. emaka omapärasus (nagu mina). Toonuste vastu võib võtta samuti No Spad aga ütlen ausalt, et mingi imeravim see nüüd küll ei ole. Pigem olen isegi vastupidist kuulnud, et liigse tarvitamise korral võib hoopis emakakaela pehmendada. Mina soovitaksin pigem magneesiumi üle tarvitada (selle tarvitamine tuleks 36. nädalast lõpetada, sest see pidavat emaka laisemaks muutma). Saab seedimine vunki juurde ja toonused muutuvad ka välja kannatatavamaks. Kui toonused käivad liiga tihti ja on valulikud, siis tasub kindlasti ka oma seedimise peale mõelda. Kas on kõhus liiga palju gaase või on kõht hoopis pikalt kinni olnud? Ka seedeprobleemid tekitavad probleeme toonustega! Räägin oma kogemusest nendega SIIN.
Kõhubeebi ei liiguta end regulaarselt. Räägitakse, et beebil areneb välja oma reziim alles 26+ nädalaks. Enne seda käib kõik nii nagu jumal juhatab. On täiesti normaalne, et näiteks esmaspäeval möllab ta suure osa oma ajast aga teisipäeval saad võib-olla heal juhul 2 müksu päeva peale kokku. Sipul on juba praegu mingil määral oma reziim. E-N on ta üsna aktiivne. Kindlasti on tunda iga tund mükse. Kui kätte jõuab reede, muutub ta automaatselt rahulikumaks. Laupäeval ja pühapäeval on ta väga vaikne. Siis on tema aktiivsem periood õhtuti enne magama minekut. Päeva peale võib-olla tuleb 10 müksu kokku. Vahel ei tule sedagi! Eks see ikka paneb muretsema, eriti juhul kui oled endale külge saanud kehva verevarustusega platsenta ja kasvupeetuse riski. Põhjuseid miks beebi mõnel päeval mitte nii aktiivne ei ole, on palju. Kasvuspurdi ajal muutub ta vaiksemaks, nii väitis mulle ämmaemand. Asendist loeb ka väga palju. Kui ta on seljaga su naba poole, siis liigutused ei tundu nii tugevad, sest ta müksab sissepoole, seega sa ei pruugigi suurt osa liigutustest tunda. Tal on ka oma ''lebo'' päevad ehk päevad mil ta on vaiksem kui tavaliselt. Liigutusi hakatakse üldjuhul lugema alates 26+ nädalast, siis on need juba tugevamad ja annavad heaolu kohta rohkem infot aga see on jällegist väga individuaalne. Oma beebi reziimi õpibki kõige paremini tundma ema, kes saab juba sisetunde järgi aru kas kõik on korras või mitte. Alates 34+ nädalast muutuvad beebi liigutused nõrgemaks ja harvemaks. Näha võib rohkem jäsemetega sõitmist naha all. Põhjuseks on ruumipuudus. Beebi lihtsalt ei anna enam nii hästi emakas liikuma.
Kiirenenud pulss. Teisel trimestril kipub pulss kiirenema ja vererõhk tõusma. Mina olen terve elu madala vererõhuga olnud, nüüd raseduse ajalgi on vererõhk keskmiselt 85/65. Nüüd kus käimas teise trimestri viimsed nädalad, on vererõhk keskmiselt 100/75. Tihti on päevi kus pulss on näiteks 90. Nii kaua kui see otseselt tervist ei mõjuta, pole tarvis muretseda. Aga arstiga võib alati konsulteerida. Üldjuhul see siiski ohtlik ei ole ja on pigem rasedusele omane.
Sümfüüsivalu. Sümfüüsivalu ehk tutivalu ehk tutiluuvalu on selline tore asi mis leiab aset jalge vahel. Sealne kõige madalamal olev kont (ma ei oska seda paremini seletada) hakkab ühel hetkel valutama, sest emakas kogu oma kaadriga surub sellele peale ning lisaks hakkavad need luud natukene laiali tõmbuma, et keha sünnituseks ette valmistada. See ei ole sugugi hea tunne, sest kõndida on valus, külge keerata on valus ja olemine ise on üldse valus aga see selleks. Leevendada saab seda näiteks bandaazi abiga. Bandaaz toetab kõhtu ja emakat ning seetõttu on surve alla otsa väiksem.
Sidelihase valu ehk round ligament pain. Ma selle sidelihase täpset nimetust eesti keeles ei tea (haha, sidelihas ju *facepalm*) aga põhimõtteliselt on tegemist lihasega mis asub kahel pool emakat, paremal ja vasakul. Selle lihase ülesandeks on hoida emakat paigal. Kui emakas hakkab kasvama ja muutub raskemaks, siis lihas venib emakaga kaasa ja see põhjustab valu. Valu saab alguse tavaliselt puusakondist mõni cm naba poole. Võib kesta päevi ja olla päris tugev (olemuselt võib meenutada pimesoole valu). Üldiselt valu ei kipu korraga mõlemal pool olema. See on täiesti normaalne ja midagi ohtliku see endast ei kujuta. Räägin oma kogemusest sellega SIIN.
Kindlasti on midagi tähtsat veel aga eks see tuleb mulle peale postitamist alles meelde :D
Kindlasti on midagi tähtsat veel aga eks see tuleb mulle peale postitamist alles meelde :D
Mul on olnud kaks lapse sünniga lõppenud rasedust, teise rasedusega oli mul neid päevade moodi emaka venimise valusid aeg-ajalt sünnituse ei, samas ei tea ma mitte midagi ettevalmistava test kokkutõmmetest. Absurdne küsimus, mu enda arst ja ämmaemand olid puhkusel, olin umbes 36 nädalat rase teise lapsega ja asemdusarst küsis, kas mul on ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Ütlesin, et pole. Arst: kuidas te siis sünnitada kavatsete? Nagu need oleks tellitavad.
VastaKustutaMul nüüd kolmanda raseduse ajal pole mitte ühtegi ''braxton hicks'' kokkutõmmet olnud ja arvan, et ega enam ei tule ka :D Samas kindlasti ei olene sünnitus sellest kas sa tunned ettevalmistavaid kokkutõmbeid raseduse ajal või mitte :D Mõnel ''harjutab'' terve raseduse aja (nagu mul esimese raseduse ajal) aga sünnitus venib ikkagi pikaks :D
Kustuta