Rasedus ja kehakaal

12 kommentaari
Ma ei tea kust kohast mulle see mõte ajudesse kinni oli jäänud, aga ma olin kunagi täiesti kindel, et rase naine paisub igast otsast. Kui ma viljatusraviarsti juures käima hakkasin ja rasedust planeerisin, siis üks sõbranna ütles mulle ka kohe, et nüüd vaata viimast korda oma keha peeglist, sest midagi sellist sa enam ei näe, hormoonravi ja rasedus muudab keha drastiliselt. Noh, juba eos tekkis mul arusaam, et rasedus muudab naise lodevaks ja mitte nii ihaldusväärseks.

Ütlen päris siiralt ja ausalt, et minu jaoks on mu keha alati üsna tähtis olnud. See on miski mis annab mulle enesekindlust ja muudab mu aura nn. seksikamaks ja külgetõmbavaks. Ei, mul pole absoluutselt mitte midagi kaalukamate naiste vastu, aga enda vastu ma olen üsna kriitiline. Kaal peab olema korras ja keha ilus. Ennast peeglist vaadates peab tekkima enesekindel tunne. Nagu ma juba kaudselt mainisin, siis minu keha on minu tempel ja sealt saab alguse minu enesekindlus.

Kui ma üldiselt olen väga aktiivse eluviisiga ja liigun palju, siis raseduse 8. nädalast olen ma katastroofiliselt halb liikuja. Palju aega veedan voodis ja kui jalutamas käin, siis venin nagu tigu. Ma lihtsalt pole võimeline enam 10km matkama, sest suure tõenäosusega lõpetaks ma oma õhtu valvetoas ja seda ma ei taha. Kui mulle määrati esimene range voodireziim, siis ma juba mõtlesin oma peas, et selle rasedusega paisun ma nagu pärmitaigen, sest kehalist koormust pole ju enam ollagi. Juba eos hakkasin sellele mõtlema, et peale sünnitust kohe bandaaz ümber ja mida kiiremini jalule saan, seda parem. Minust saab küll ema aga oma ihaldusväärsust ja enesekindlust ma kaotada ei taha. Mida kiiremini ma end taastan, seda parem mulle endale. 

Raseduse algusest saadik toitun ma täpselt nii nagu tahan ja söön seda mida hing ihaldab, sest vanad harjumused on sees. Ma pole pidanud kunagi oma toitumist jälgima ja ei tee seda ka nüüd. Ega plaanigi tegema hakata. Vaatamata sellele on mul kaaluga probleeme. Seda lihtsalt ei taha juurde tulla.

Ma kaalusin enne rasedust 49-50kg (166cm), seda vastavalt faasile, sest enne punaseid tõusis kaal alati kilo võrra ja mõned päevad peale punaseid haihtus see kilo lihtsalt kuhugi minema. Nüüd kus ma olen 22 nädalat rase, ütlen, et jube raske on olla rase kui sa oled üks... Ma isegi ei tea mis asi. Mul on juba sümfüüsivalud kallal ja ma absoluutselt ei jaksa oma kõhtu kanda, sest see on mu selja jaoks niiiii raske. Mul on pidevalt tunne, et kõik tahaks seest välja kukkuda. Hetkel näen ma välja nagu tikkude peal seisev muna. See on nii naljakas aga samas kurb, sest kui suur on tõenäosus, et ma peale rasedust füsioterapeuti vajan? Hetkel olen ma juurde võtnud algkaalule 2.3kg. Ise mõtlen peas, et üle 10kg ei tahaks juurde võtta, kui suur on üldse tõenäosus, et ma võtangi ainult 10kg juurde? Vastasel juhul vajuksid mu kondid lihtsalt laiali :D

Kui ma ennast praegu mõõdan ja vaatan, siis tegelikult ongi ainus kasvav asi kõht. Mitte kuhugi mujale pole mitte midagi juurde tulnud. Isegi mitte kätele, need näevad siiani sellised imelikud ja peenikesed välja. Piht on varasema 60cm asemel 61cm ja kõik kleidid või ilusad liibuvad asjad mis ma selga panen, jäävad pihalt lötendavad ja kortsu. Seega võin julgelt ümber lükata väite, et rase naine paisub igast otsast. Naised on erinevad ja ei tasu liiga hullult oma keha pärast põdeda! Rasedusest tingitud muutuseid ei saa lihtsalt ette ennustada, sest sa ei tea kunagi kuidas su keha sellele reageerib :)

Kui palju te rasedusega juurde võtsite? Kaua läks peale sünnitust, et kaal algkaalu tagasi saada?

21+5 ja kondised käed :D

12 kommentaari

  1. Minu algkaal oli küll pigem normaalkaalu ülemises otsas, aga juurde võtsin kokku 7 kilo. Järgmisel päeval peale sünnitust olin juba tagasi algkaalus ja kahe nädalaga kadus veel kuus kilo. Ja nii on jäänudki. Mingit jälge sellest, et ma üldse kunagi rase olen olnud kehal pole. See on tõesti inimeseti kardinaalselt erinev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas sul kadus see nn. üleliigne nahk ka kiiresti? :)

      Kustuta
  2. Selja valu ja muu vastu tõmba endale vöö ümber. Bandaaz siis ikka, mitte tavaline vöö :D Toetab selga ja kasvavat kõhtu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa. Seda bandaazi käisin siin juba mõni nädal tagasi nõudmas aga öeldi, et kõht veel liiga väike, tulge hiljem tagasi. Nüüd uuel nädalal lähen uuele ringile :D

      Kustuta
  3. Pikkuseks 173 cm ja esimese rasedusega 50 kg oli algkaaluks, lõpus ca 67 kg. Teise rasedusega 53kg-lt kuskil 65-le tõusis. Praegu 17 nädalal 50,5lt 53,9-le tõusnud kaal. Ma seda enam ei oskagi öelda, et mil see algkaaluks tagasi sai. Aga tõenäoliselt nii 4 kuud hiljem mahtusid siis need teksad taas jalga, mis enne rasedust, sest enne seda oli tagumik või no puusad või miskit veel vähe tummisemad.Peale teist rasedust jäi justkui ka väiksem kõhuke ette, aga mingit üleliigset nahka või veidrat kõhtu ei olnud ca 2 kuud hiljem peale mõlemat rasedust. Õnneks senini ka rasedusarme pole tekkinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ooo, sul on oma kehaga eriti vedanud :) Ma olen täiesti kindel, et mul jääb nahka päris paju rippuma :D

      Kustuta
  4. Mina olin raseduseelse kaaluga normaalkaalu alumises otsas, 22-nädalaks oli lisandunud 4kg ja lapse sünniks 39ndal nädalal täpselt 10 kilo. Haiglast koju jõudsin 4kg kergemana (oleksin arvanud, et rohkem jääb maha). Ülejäänud 6kg kadusid hästi tasapisi ja raseduseelne kaal ning keha olid tagasi siis kui laps sai 7-kuuseks (ilma trenni ja dieedita).

    Natuke teemavälist ka - enne lapse sündi oli mulle jäänud mulje, et imetamine on ülimalt meeldiv ja tore toiming, et piima kindlasti jätkub, sest loodus on niimoodi ette näinud jne. Tegelikult läks 9 (!) nädalat, et enam ei oleks valus imetada ja piima oli mul algusest peale vähem kui laps vajas. Proovisin kõik trikid ära ja miski ei aidanud, ikka pidin rpa-d lisaks andma. Teistega oma muret jagades kuulsin, et väga paljudel on sarnased probleemid olnud ja see pole üldse haruldane. Loodetavasti läheb sinul kõik hästi, aga lihtsalt ole valmis, et ei pruugi minna ja see on samuti igati normaalne. Muideks, paljudel sõbrannadel, kel esimestel kuudel piima piisavalt oli, kadus see umbes poole aasta pärast täiesti ära. Minu laps on nüüd 9-kuune ja mul on täpselt sama palju piima kui alguses, nii et ta saab ikka veel mõlemat, rp ja rpa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma kardan imetamist nagu tuld! Ma juba eos tean, et ma pean selleks juba vaimselt valmistuma hakkama, sest see tekitab minus praegu väga segaseid tundeid. Aga ega ma enne teada ei saa kui laps sündinud :)

      Kustuta
  5. 25 kg tuli juurde ja pärast 4 kuud 28 kg maas. Polegi ammu nii heas vormis olnud! Õnneks midagi ei lotenda ��

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma lepiks täitsa oma algkaaluga, rohkem poleks vaja :D Oeh kuidas ma tahaks ja loodan, et mul ka midagi lötendama ei jää :D

      Kustuta
  6. Kahe esimese rasedusega võtsin 17 kilo juurde. Esimene kord läks algkaaluni väga kiiresti, aasta hiljem olin alakaalus 43,5 kilo. See oli kole. Teine kord jäi 50 juures pidama. Mõlemal korral kadus kõht kiirelt ja midagi lotendama ei jäänud. Naba juures olnud venitusarmid polnud enam silmaga eristatavad. Kolmas rasedus võtsin 14 kilo juurde, haiglasse jäi 6 kilo ja hetkel pole minu õnneks kaal alla 57 langenud. Rasedaks jäädes kaalusin 53, aga ideaalne oleks 57. 3 nädalat hiljem on kõht päris ilus, pehme küll, aga hetkel pole end vaevanud sellega. Küll kõike jõuab. Naudin beebit ja temaga koos olemist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma avastasin endal täna naba kohalt paar tillukest venitusarmi :D

      Kustuta