Kalake käis ujumas #2 Pelgulinna perekeskus

neljapäev, 13. juuni 2019

Ma pidin selle postituse juba ammu valmis kirjutama aga unustasin selle sootuks ära. Peale Medicumis käimist otsustasime Mürakaga, et sinna me enam Sipuga tagasi ei lähe. Seal ei tekkinud seda õiget tunnet ning ega Sipu ka midagi erilist asjast ei arvanud (möödus see ujutamine ju röökides).


Meil vedas täpselt nii palju, et saime endale Pelgulinna maikuusse paar aega skooritud. Oleks tahtnud rohkem aga Pelgulinna ajad lähevad nagu soojad saiad, seega ma olin õnnelik, et ma vähemalt 2 aega sain (Pelgusse saab broneerida isegi võetud aegu, siis saad aja endale kui esimene inimene sellest ajast loobub ja sina järjekorras järgmine oled). Kui ma nüüd täpselt mäletan, siis meie aeg oli kell 19.30. Algul ma arvasin, et lähme sinna samasse vanni mis Medicumis oli, selline suur aga rohelist värvi. Suur oli minu üllatus kui meid saadeti ruumi kus oli üks väiksem vann. Kui nüüd päris aus olla, siis mulle meeldis see isegi rohkem. Ujutaja ütles ka, et õhtused ajad on selles väiksemas vannis ja hommikused/lõunased suures vannis. Vahe on veel selles, et suures vannis on asi rohkem nagu kombinaadis, üks välja ja teine kohe sisse. Väiksema vanniga ruumis on perel rohkem aega. Ujutamise hind on Pelgulinnas 12€, 20 minutit.

Mulle isiklikult hirmsasti meeldis see ruum. Oli palju kaasaegsem, hubasem ja lapse jaoks kindlasti huvitavam. Ruum ei olnud nagu ladu, pigem selline pisem. Õhk oli ka hästi mõnus soe (+30C), seega ei tekkinud väga tugevat temperatuuri vahet kui Sipu vannist välja tuli. Ruumis rippusid laste jaoks erinevad mänguasjad. Sipule läksid eriti peale kalad, mis laes rippusid ja mida sai keerutada. Ta jälgis neid alati väga suure huviga. Ruumis oli olemas veel mähkimislaud, niisutav kehakreem, pisem tugitoolile sarnanev asi ja tool. 

Eks ma natukene ikka muretsesin ja põdesin, et äkki läheb kõik jälle samamoodi nagu läks Medicumis. Ainult üks suur kisa ja kära. Vee temperatuur oli vannis +34C ehk mitu kraadi rohkem kui Medicumis ja see natukene lohutas mind. 

Meie, õigemini Sipu ujutajaks oli Marjana ja ohhhh issssand, ta oli nii tore ja mõnus inimene. Meil kõigil oli temaga mugav ja jutt jooksis mühinal. Küsis meilt paar küsimust, seejärel võttis Sipu ja hakkas teda vaikselt vette panema. See oli nii tore, et ta lasi Sipul vaikselt veega harjuda, mitte ei pannud teda kohe järsku vette. Sipu oli ka kõigega rahul ja ei teinud seal poole tunni jooksul piiksugi. Ujutaja ise suhtles nii meiega kui ka Sipuga hästi palju, näitas meile erinevaid harjutusi mida saame ise kodus vannis Sipuga teha, et ta lihaseid rohkem lõdvestada. Sipule ujutamine meeldis, kohe väga. Tegi seal ilusti ujudes kõike kaasa ehk lükkas endale jalgadega hoogu vastu vanni olles, koha peal tegi ujumisharjutusi nagu väike konnapoeg. Isegi selle kannatas ilusti välja kui talle vett pähe valati. Tahtsime temaga sukeldumist ka proovida aga kuna ta oli nii innukalt sulistanud, siis ei hakanud teda rohkem kiusama, oli teine niigi nii väsinud. Kui me ta vannist välja võtsime peale poolt tundi ujutamist, siis hakkas küll sireen tööle, sest mis mõttes me julgesime ta veest välja võtta. 

Igatahes, peale ujutamist jalutasime temaga natukene ruumis ringi ja seejärel panime riidesse. Eriti hea oli seal see, et kuhugi polnud kiiret, saime vaikselt seal tegutseda. Kuna peale ujutamist oli Sipul kõht mega tühi, siis oligi eriti mugav ja mõnus see, et ma sain kohe seal samas diskreetselt talle rinda anda, mitte ei pidanud mõtlema, et mis nüüd edasi, kus ma talle rinda anda saan. 

Mina isiklikult soovitaksin iga kell Pelgulinna perekeskust, sest töötajad on seal abivalmis, sõbralikud ja nii toredad. Ruumid on mõnusalt hubased ja kellaaegade poolest vali millist iganes tahad, kuigi jah, valimine on üks asi aga saamine jällegist teine asi.

Postita kommentaar