Explore the blog
teisipäev, 29. oktoober 2019
Teate mida ma pikisilmi ootasin? Just, lisatoiduga alustamist. Ärge küsige miks, sest ega ma ise ka päris täpselt ei tea mis valu mul sellega oli. Tundus jube vahva ja tore olevat. Tegelikkus on muidugi midagi muud ja see midagi muud on suur peavalu. Ma lihtsalt ei jaksa enam. Ja ei, asi pole selles, et minu igaõhtune rutiin on kuskilt maast tatart või muud säärast ja toredat korjata, köögiviljadest mingit körti keeta, puuvilju riivida vms. Ei, see kõik on tegelikult päris vahva aga mis ei ole üldse tore on see, et Sipul on iga natukese aja tagant kõht kinni ja minu mõistus on juba otsakorral.

Alles nädal tagasi ei tahtnud Sipu köögiviljapüreest veiselihaga üldse kuuldagi aga nüüd on see tema üks lemmikutest. Täpselt sama lugu on pirnipüreega. Varem tuli see suust kiiremini välja kui ma selle sinna suunata jõudsin. Nüüd läheb terve pakk ühe korraga.
teisipäev, 15. oktoober 2019
Ma olen ammu tahtnud oma imetamise teekonna algusest kirjutada. Kunagi on endal hea lugeda ja endale meelde tuletada, et kõik ei ole alati nii hull kui hulluna seda serveeritakse.

Pilt ise on imetamisest väga kaugel aga noh...las olla :D
Fotograaf: Maris Sits