Explore the blog
pühapäev, 15. detsember 2019

Kui raske saab olla koha leidmine pulmapeoks? Piisavalt raske! #Pulmahala

See pole enam kellelegi eriline uudis, et me Mürakaga abiellume. Jeiii, lõpuks koidab see päev mil ma saan tanu alla. 

Pilt: someecards.com


Alguses plaanisime kahekesi asja ära teha aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkas hinges kriipima. mõte, et tahaks ikka suuremat pidu, sest mitu korda me siin elukeses ikka abiellume? Lisaks tekkisid veel pisemat sorti süümekat vanemate ees, sest kui mitu last mu emps ikka mehele saab panna? Maksimaalselt 2. Mõtlesime mis me mõtlesime aga lõpuks jõudsime järeldusele, et pulmad peavad olema natukene suuremad. Kui juba teeme, siis korralikult.

Kõige esimeseks ülesandeks jäi otsida pulmapeoks koht mis majutab ära vähemalt 60 inimest. Mul on kaks südamelähedast kohta, Saaremaa ja Lõuna-Eesti. Kuna Saaremaa vaimustus oli natukene suurem kui Lõuna-Eesti, siis saigi esmalt kohta hakatud otsima Saaremaale. Otsisin ja otsisin kui lõpuks leidsin ühe suuremat sorti turismitalu. Vaatasin pilte, võimalusi ja majutust ning ma olin müüdud. Peas käis kohe klikk ära ja ma teadsin, et ma pean selle koha endale saama. Saatsin neile kohe kirja ja jäin vastust ootama. Kuna ma kirjutasin neile nädalavahetusel, siis olin arvestanud, et ega enne esmaspäeva sealt vastust ei tule. Kätte jõudis esmaspäev ja mina ootasin kannatamatult vastust. Mida ei tulnud, oli vastus. Lõuna ajal kirjutasin uue kirja aga siis juba facebooki messengeri. Sealt tuli vastus kell neli ja vastuseks sain, et ma kirjutaksin neile e-mailile. E-mail mille ma neilt sain, oli täiesti teine kui see kuhu ma algul kirjutasin. Kirjutasin neile uuesti oma kirja aga seekord õigele e-mailile ja jäin vastust ootama. Kuna vastust ei tulnud, siis andsin neile messengeris teada, et saatsin täpsustava info neile ära. Enne kaheksat nad vastasin mulle messengeris, et kell on juba hiline ja nad vastavad mu kirjale homme. 

Teisipäeval ootasin elevusega vastust aga mida ei tulnud oli vastus. Ootasin edasi. Järgmisel päeval sain kirja kus öeldi, et meie tahetud kuupäev on juba broneeritud ja see ei ole enam saadaval. Mõtlesime Mürakaga, et õnneks pole kuupäev kivisse raiutud ja võimalusel tõstame seda natukene ümber. Küsisin uues kirjas, et mis nädalavahetused neil vabad on enne seda tahetud kuupäeva. Samal päeval mulle enam ei vastatud. Asjade kulg oli nii aeglane, et ma oleks end vihast kiilakaks kiskunud. Ei tahtnud mulle kuidagi kohale jõuda, et tänapäevaste võimaluste juures on ühe kuupäeva ja peokoha broneerimine nii vaevarikas ja pikk protsess. Igatahes järgmisel päeval ma vastust ei saanud ja sisetunne soovitas mul oma teisele favoriidile kirjutada. Saatsin oma Lõuna-Eestis asuvale lemmikule kirja ära ja 10 minuti pärast sain vastuse kätte. Kahjuks oli meie tahetud kuupäev broneeritud...jälllllleeeee! Tollel hetkel oleks tahtnud lihtsalt oma telefoni põõsasse visata ja lihtsalt oma elu edasi elada ja patuseks naiseks edasi jääda. Vastasin neile ja küsisin mis kuupäevad veel vabad on. Vastust ei tulnud 2 päeva.

Lootus oli vahepeal täiesti kadunud. Otsisin erinevaid turismitalusid aga paljud kukkusid välja juba seetõttu, et nad ei suutnud mahutada 60 inimest või polnud võimalik neid kuhugi majutada jne. Üks koht kirjutas mulle veel, et enne kui nad mulle hinnapakkumise teevad, küsivad, kas ma saan neile lubada, et öörahu algab kell 23.00 ja peale seda on meie seltskond vaikselt. Noh, ilmselgelt vist väga ei ju?

Mõtlesin vahepeal ka telgi ja põranda rentimisele aga teades meie suvesid, siis matsime selle mõtte väga kiiresti maha. Tahaks pigem ruumi kuhu suur tuul sisse ei puhu kui ilm kehva on. Lisaks oli telgi ja põranda rent kokku kallim kui terve suure ruumi rent.

Järgmisel päeval helistasin ma sellele Saaremaal asuvale turismitalule (heh...talule) ja ütlesin neile, et mul on tõesti kiire, sest kõik ülejäänu on selle taga kinni ja ma ei saa mitte midagi muud planeerima hakata kui pole kohta ära broneerinud. Fotograaf ootas jne. Lubasid õhtul vastata. Õhtul lõpuks saingi oma pakkumise kätte. Issand kui õnnelik ma olin, nagu oleks hullu rahahunniku võitnud. Vaatamata sellele tekkis hinges selline nõme tunne. Miski nagu kripeldas sees. Järgmisel päeval sain arve ja kõik oli timm.

Samal päeval kui ma Saaremaalt arve sain, sain ka kirja Lõuna-Eestist. Tuli välja, et keegi oli loobunud meie tahetud kuupäevast ja kirja oli kohe pandud ka hinnapakkumine koos lisavõimalustega. Mul tekkis hinges hull elevus ja miski nagu lükkas oma valikut muutma. Mõtlesime Mürakaga kõik plussid ja miinused mõlema koha puhul läbi ja jõudsime selgusele, et tegelikult on just Lõuna-Eestis asuv koht meile mõeldud. Lõuna-Eesti puhul oli ainult 1 miinus, nimelt see, et külalisi mahub ruumi napilt 60.

Eelmisel pühapäeval käisime ja vaatasime koha üle ning mul on nii hea meel, et me just selle koha kasuks otsustasime. Ruumi on, koht on ümbritsetud loodusega ja see on nii meielik ehk pulmapidu tuleb hullult looduslähedane. Hinnapakkumine oli üle poole võrra soodsam kui see mille saime Saaremaa ettevõttelt. Hinnapakkumisse kuulus ruumide rent, saun, kaminasaal ja majutus. Saaremaa pakkumises oli ruumi rent, dekoratsioonid ja majutus. Dekoratsioonidega oli muidugi see, et ega mulle need eriti ei meeldinud. Põhimõtteliselt oleks kasutusse läinud ainult ümarad lauad, tuled ja laelina või kuidas iganes seda ei nimetata. 

Praeguseks oleme nii kaugele jõudnud, et meil on koht, majutus, kutsete valmistaja, fotograaf ja meikar. Kuupäev on ka paigas ja nii uskumatu kui see ka pole, siis me abiellume mai asemel augustis. Oo need sumedad suveööd. Veebruaris lähme anname avalduse sisse ja siis käime veel oma pulmakohast ka läbi. 

Whould you like to comment?

  1. Hei! Mina mõtlesin juba enne pulmade planeerimist välja, millist kleiti ma tahan ja mingihetk hakkasin jälgima sellist facebooki lehte nagu Pruudisalong, see on üks kasutatud (mõned ka uued Venemaalt toodud) kleitide salong, mida veab üks imearmas Vene naine.
    Ükspäev kui juba pulmi korraldasin, nägin seal sellise lõikega kleiti, mida olin vaimusilmas ette kujutanud, kuigi pulmadeni oli peaaegu poolteist aastat aega ja polnud veel plaani pannud seda kleidi otsimist, kuid siiski mõtlesin, et ahh, lähen vaatan üle, sest pärast see lõige üldse ei sobi mulle.
    Helistasin salongi ja ütlesin, et tahan seda proovima minna ning järgmisel päeval olin kohe parima sõbrannaga kohal. Proovisin esimesena seda kleiti ja vott, ära võtta ei tahtnudki, täiesti see õige! Aga samas, kuna see oli mu esimene kleit üldse, mis proovitud sai, siis mõtlesin, et ehk see lihtsalt selline vaimustus. Aga ei, proovisin kõiksugu erinevaid stiile ja see siiski oli õige! Kuna kleit oli korra kasutatud, siis see tõi hinna päris alla ja sain kleidi kätte natuke alla 400 euroga (Mary Truffel). Ma ei raatsi tõesõna ühe kleidi alla tuhandeid eurosid panna, seda enam, kui see kleit muidu reaalselt enne üle tuhande maksiski, seega lõpp hea, kõik hea! Ainuke asi, et kuna mu pulmad on nüüd sel suvel ja kleit on aastake juba kapis olnud, siis loodan, et ka enne pulmi see mulle veel meeldib :D Nipp sulle - kui ära ostad, siis lõpeta kõikide pulmakleitide jälgimine erinevatest kanalitest ja ära hoia oma kleidist ka pilte telefonis või kiiresti kättesaadavas kohas, siis ei tüdine ära ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, ma olen ka siin hakanud mõtlema, et ma ei taha üldse enam 1000€ kleidi alla panna mida ma ainult korra kannan. Rahast hakkab kahju :'D Ma ise olen vaadanud Läti lehtedelt kleite ja ka ühelt vene lehelt. Vene lehelt leidsin isegi kleidi mis mulle tegelikult meeletult meeldib ja see maksab ainult 500€!
      Ainus miinus on see, et tahaks ikka enne selga ka proovida, sest elu on näidanud, et see mis pildil ilus, ei pruugi enda kehaga üldse ilus olla :D

      Kustuta