Kui ma nüüd eelnevatele aastatele tagasi mõtlen, siis päris ausalt ei leia ma sealt mitte ühtegi teist aastat mille algus oleks juba nii pekkis olnud kui tänavuse oma. Ma ei oska isegi midagi tarka kosta. Ahastusse ajab see räpane roti aasta.
Juba esimesel nädalal jäin ma haigeks. Mul õnnestus saada tore sõber angiin (jälle) ja nohu. Kurk oli paks, valutas ja elada oli täielik piin (eks angiinikud teavad mis see tähendab). Rääkida oli vastik ja nii ma tiksusin, vaikuses omasoodu. Lõpuks õnnestus terveks saada ja elu oli jälle palju ilusam.
Umbes paar päeva hiljem peale tervenemist tundsin, et paremalt on lõualuud jube valusad. Seal taga nurgas kus on tarkusehambad ja kus lõuad nn. liituvad (ma tõesti ei oska paremini seletada). Mõtlesin, et eks see tarkusehammas ole mis vaikselt lõikuma hakkab (jube valus, et tarkus nii hilja kohale jõuab). Mul on ainult 2 tarkusehammast ja needki on mõlemad üleval. All pole ühtegi ega tule ka (vähemalt nii mulle ortodont väitis). Elasin paar päeva oma valutava lõuaga kui lõpuks sai igasugune eluisu otsa ja helistasin hambaarstile, et nõu küsida. Sain teada nii palju, et suure tõenäosusega ongi tarkusehammas aga selleks, et päris kindel olla ja olukorrale hinnang anda, peaksin ma visiidile minema. Kuna mul oli niikuinii reedel aeg, siis ma ei hakanud ekstra selle jaoks aega panema ja lootsin, et suudan need mõned päevad seda tuima valu taluda. Järgmisel päeval oli asi juba nii hull, et ma ei saanud lõugu lahtigi. Ma ei saanud enam midagi süüa ega rääkida. Minusuguse latatara jaoks oli see päris hull. Valu laienes oimu, kõrva ja lõugadesse. Pool hammastest valutasid ja olid tuimad. Mõtlesin mis ma mõtlesin aga enam ei tundunud küll kuidagi normaalne, et 1 tarkusehammas nii palju valu võib teha. Iga päevaga läks valu aina hullemaks ja lõpuks võtsin ma perearstiga ühendust kes siis diagnoosi paika pani ja ütles, et see on kolmiknärvi põletik. Mul on varemgi korra kolmiknärvi põletik olnud, 2017 aasta suvel aga tookord see kindlasti nii hull ei olnud kui seekord. Kuna ma imetasin, siis ei saanud mulle kangemat ravi ka kirjutada ja seega pidime Ibuprofeeniga õnne proovima. Minu õnneks see toimis kohe.
Samal ajal kui ma oma kolmiknärvi ravisin, lootsin, et äkki mu tarkusehammas ikka ei ole nii hull kui ma arvan, sest üldse ei tahaks seda eemaldama minna. Ise samal ajal sonkisin keele otsaga igemes olevas lõhes mille tarkusehammas oli sinna pooleldi lükanud.
Reedel kui hambaarsti juurde jõudsin vaadati mu tarkusehammas üle ja midagi ilusat sealt ei tulnud. Hammas on pooleldi igeme sees ja ei lõiku täielikult (peetunud). See osa mis on lõikunud, lõikub küljelt ja otse põske, seega ei jää muud üle kui see lasta välja tõmmata. Sain saatekirja ka ja seega maksab eemaldamise haigekassa kinni. Aega pole veel jõudnud kuhugi kinni panna.
Üldjuhul on mul hambaarsti juures käimisest suva. Ma ei karda hambaarste, puurimist ega süste. Samas hamba eemaldamine ajab küll hirmu nahka ja mitte vähe. Umbes 3(?) aastat tagasi eemaldati mul alt üks hammas ära, sest sellele oli tehtud kehva juureravi ja juure alla oli tekkinud suur mädakolle. Kuna närv oli ära tapetud, siis ma ise ei teadnud sellest midagi. Hambaarsti juurdegi läksin sellepärast, et sõin toffifeed ja see tõmbas hambalt krooni ära. Seega hea õnn. Tookord kui hammas eemaldati, sain ma mõne kuu kestva ärevuse ja paar paanikahoogu. Ma ei tea miks mulle see hamba eemaldamine nii hullult mõjus aga need paar kuud olid küll kohutavad. Ühe paanikahoo tõttu sattusin isegi emosse, sest südamerütm läks paigast ära. 2 kuud elasin ärevuses, tekkisid uneprobleemid, pool näost suri pidevalt ära, käsi ja jalg surisesid jne. Tollel hetkel polnud kogu see krempel üldse naljakas, nüüd tundub küll natukene veider ja koomiline. Oh juudas.
Aeg möödus ja mina sain terveks. Olin juba valmis tööle startima kui tuli Sipu kord haigeks jääda. Sellest ma praegu pikemalt ei kirjuta, sest see postitus on niigi ligi kilomeeter pikk. Nii palju ütlen, et lõppes see meile haiglas ja Sipu sai vereülekande.
Mürakas sai ka oma osa kätte. Tegi tööd oma rellakaga ja vaatamata kaitseprillidele, lendas talle metalli kild silma. Õnneks kaitseprillid ikkagi mingil määral pidurdasid killu hoogu, sest kild ei lennanud sügavale silma. Mürakas pöördus Rakvere emosse aga kuna nemad seal selliste asjadega ei tegele, siis saatsid ta edasi polikliinikusse silmaarsti juurde kes ta vastu võttis ja killu silmast eemaldas.
Kõige kokkuvõtteks on mu arvuti täis sooda. Ma ei saa sellele restarti teha, sest noh, aku on tühi...point on selles, et mul on arvuti vooluvõrgus, seega ei saa ma üldse aru mis tühja akut see sara taga ajab. Teiseks peksab chrome või windows ise mulle pealehele ja igale poole mujale reklaame lahti ja teeb seda päris ettevõtlikult. Seega saan ma päevas mitu korda lugeda kuidas saab peenist 5 päevaga 4cm pikendada. Eluväärt info!
Postita kommentaar