Järgmisel päeval peale Pelgu looteanatoomiat oli meil aeg kinni Dr. Šoisi juures. Ma olen kõik oma rasedusaegsed uuringud Loote ultrahelikeskuses teinud ja teen ka edaspidi. Mulle meeldib, et seal on 1 kindel arst kellel on kogu minu rasedustega seonduv info olemas ja ainult tema teebki mulle kõik uuringud. Nagu ma aru olen saanud, siis riiklikus on nii, et üks teeb oscari, teine LA ja kolmas siis vajadusel kontroll uh-d (kui on vaja näiteks kaalu hinnata, nabavääte kontrollida jne.). Mina aga tahan, et minuga tegeleks lõpuni uh uuringute suhtes 1 ja kindel arst, et info ei hajuks laiali. Lisaks oli see mulle eelmise rasedusega kasuks, et ma püsiklient olin, sest kui mingi mure oli millele äe ei vastanud, siis sain ma alati Šoisi poole pöörduda kes sai mulle individuaalset nõu anda.
Šoisi juurde läksime Mürakaga kahekesi. Seal ei pidanud sellel ajal enam maski kandma ega tervisedeklaratsiooni täitma. Mul õnnestus jälle wc-s põit tühjendada kui meie aeg kätte jõudis. Ma reaalselt ei saa aru kuidas on võimalik, et üks põis 15 minutiga täis saab?
Astusime ruumi, mina viskasin end pikali, Mürakas istus minu kõrvale ja uh võis alata. Dr. Šois küsis veel enne, et kuidas meil läinud on ja kas on mingeid kaebusi ka. Ei olnud. Selle peale naeris ja ütles, et küll me oleme leplikud, et ta üritas midagi välja õngitseda aga meilt ei saa midagi. Uh algas. Alustasime ajuvatsakestest. Šois mõõtis seal vatsakesi, vaatas ajus mingisuguseid nurki ja salvestas infot. Kontrollis selgroogu, neere, magu, põit jne. Kõik oli parimas korras! Pikemalt peatusime südametööl, ajul ja nabaväädi näitajatel. Need olid samuti kõik parimas korras. Tirts saab kogu vere, hapniku ja toitained ilusti kätte ja sellega probleeme ei ole.
Peale üldisemaid asju vaatasime üle soolestiku. Kuna ma sündisin mingisuguse ilusa sündroomiga mis tähendab seda, et osa soolestikust on nn. surnud ja seal ei liigu miski edasi ning see tuleb operatsiooni käigus eemaldada, siis Šois pööras sellele veel eriti palju tähelepanu ja vaatas, et Tirtsu soolestik oleks normis ja ei oleks laienenud. Taaskord oli kõik hästi ja mina õnnes, sest see on asi mida ma kardan ja ei tahaks, et minu laps peaks tegema läbi selle mille mina palju aastaid tagasi tegin. See oli õudne!
Ühel hetkel Šois küsis kas isa teab kes tulemas on, vastasime, et teab. Šois natukene vaatas ja kinnitas soo ehk meiega liitubki pisikene tüdruk. Täitsa uskumatu! Müraka suguvõsas on suur meeste ülekaal, poleks arvanud ega julgenud loota, et tüdruk tuleb aga nii see on. Pisike Sipu saab endale väikse õe keda ta nii tulihingeliselt Itiks hüüab, seega edaspidi on Tirtsu hüüdnimi blogis Iti. Kuna minu arust on need tillikandjad üsna salakavalad, siis ma tundsin, et tahaks enamat näha, et päris kindel olla aga enne kui ma jõudsin küsida kas sugu on täiesti kindel, jõudis Šois meile ekraanilt häbememokki näita, seega sugu on 100% kindel. Vedeles teine seal jalad laiali ja käed risti näo ees. Seega pildist jäime seekord ilma aga see polnudki esmatähtis, see on tavaliselt rohkem nagu boonus.
Šois vaatas ja uuris veel Itit kui ma järsku tundsin, et silm hakkab vett jooksma. No täiesti lambist! Ja kuna ma ei pannud veekindlat ripsmetušši, siis jooksis lõpuks see ripsmekas ka silma ja silm hakkas kipitama ning veel rohkem vett jooksma. Nii ma vedelesin seal oma vesistava silmaga, nagu nutaks sajaga. Endal oli jube piinlik aga ma loodan, et arst ei märganud.
Šois kinnitas tõsiasja, et Iti on üsna pisikene aga seekord on see täiesti normaalne ja muretsema ei pea, sest kõik on korras ja küllap mu emakas kasvatabki väikseid inimesi (Sipu sai lihtsalt jackpoti, oli loodud tillukeseks aga lisaks sellele sai kasvupeetus ka ta kätte). Ma arvan, et ma poleks ise anatoomiliselt juba võimeline 4kg lapsi sünnitama. Mõõdud olid üsna sarnased riikliku uuringu mõõtudega ehk jalad olid hästi pikad aga ülejäänu pigem pisem. Kokku kombineeriti raseduse suuruseks 19+6 ja TA 4.12 nagu riiklikus. Veel nägime ära pisikese jalalaba mis oli 3.01cm pikk. No nii armas väike koib noh. Šois veel naljatas, et pisikesed naised ongi hinnas. Iti kaalus 331g +/-48g. Mis oli aga eriti huvitav, oli see, et Šois ei näinud platsentas mitte mingisuguseid tsüste. See on minu jaoks täiesti arusaamatu. Kuna need tsüstid ei pidanud ohtlikud olema, sest nabaväät põimub ülejäänud veenidega nende ümbert, siis ma hetkel ei muretse.
Looteanatoomia maksab Šoisi juures 125€. Peale visiiti oli südamerahu tagatud, sest selle raha eest saime rohkem kui küll. Jube hea oli teada, et lootevesi ja kõik muu ka normis on. Maksma minnes panin uue aja ka kohe kirja. Seekord 3D/4D UH-sse, sest vaatamata sellele, et nabaväädiga on kõik korras, tahan ma ikkagi sellel mingi aja tagant silma peal hoida ja kindel olla, et kõik on päriselt korras. Sipu ajast on jäänud just see sama väike hirm ikkagi sisse, sest üsasisene kasvupeetuse teke on nii kuramuse kaval asi, et sa ei saagi aru kui see järsku tekkinud on (ainus asi mis sellele viidata võib on loote aktiivsus aga nad tihti muutuvad tagasihoidlikumaks isegi siis kui kõik korras on). Just hiljuti oli juhtum kus naine saadeti uh-sse kontrolli ja tuli välja, et beebi on säästureziimil, sest oli tekkinud üsasisene kkasvupeetus ja tollel naisel ei olnud sellele isegi riske. See võib lihtsalt lambist lüüa, eriti hull ongi siis kui sa oled veel kõrge riskiga aga reaalselt ei ole selle eest mitte keegi kaitstud.
Autosse istudes naersime Mürakaga, et hetkel pigistame silma kinni aga loodetavasti tulevikus sellist kommet jalgu hargitada ei teki, sest siis on kohe kuri karjas ka :D Meie ja meie imelik huumor. Õnneks mõistame üksteist, muu ei loegi :D
Postita kommentaar