Ma ei tea miks aga ma olin hästi kindel, et ma sünnitan hiljemalt 38+0 nädalaks ära ja sellega on asi teisel pool. Igatahes sain ma väikese ninanipsu ja Põrnikas otsustas sündida alles 39+3 nädalal. Raseduse viimastel nädalatel olin ma tegelikult iga kell valmis sünnitama minema, sest keha andis igapäevaselt märku, et sünnitus võiks iseenesest alata. Olid toonused, iiveldas, tugev surve vaagnas, limakorki eemaldus jne. Mida lähemale lõpp tuli, seda ükskõiksemaks ma lõpuks muutusin, sest ma sain aru, et ega mu enda keha ka päris täpselt aru ei saa millal see sünnitus tegelikult alata võiks.
26+0. Praktikast, sügelusest ja esimestest asjadest
teisipäev, 15. august 2023
Praegu on kätte jõudnud üsna ilus aeg. Füüsiliselt on küll raske aga vaimselt tunnen ma ennast päris hästi. Hakkab juba natukene seda stabiilsust tekkima. Tuleb tõdeda, et see rasedus on just ennekõike emotsionaalses mõttes eriti raske olnud. Emotsioonid on seinast seina, hormoonid voolavad ja ega nii just kõige toredam eksisteerida ei ole. Enamuse ajast ma lihtsalt nutsin, olin koguaeg pühaviha täis või melanhoolselt segane. Kokkuvõttes ma olingi peast täiesti segane, teised pidid pidevalt vaatama, et nad mu teele ette ei jääks ja valel ajal vales kohas ei oleks, sest vastasel juhul oli kohe draama lahti. Enamasti polnud draamadeks isegi põhjust aga tore oli teha niisama põhjuseta oma draamat. Väga dramaatiline igatahes!
21+4. Looteanatoomia Pelgulinnas
Ma ei tea miks aga mu sisetunne oli juba varakult hästi kahtlane looteanatoomia suhtes. Ma broneerisin aja Šoisi juurde ja tavaliselt ma olengi käinud uuringutel just ainult Šoisi juures aga seekord sisetunne juba ütles, et ma riiklikust visiidist ei loobuks. Riiklik looteanatoomia oli mul ettenähtud mitu päeva enne Loote Ultrahelikeskuse uuringut. Hea oli, et ei loobunud, sest peale riiklikus looteanatoomias käimist jäin ma haigeks ja Šoisi juurde enam ei jõudnudki. Ei teagi kas korjasin haiglast midagi üles või mujalt. No tegelikult seekord on mul tervis üldse kuidagi nõrk, ikka väga nõrk kui arvestada seda, et teiste raseduste ajal pole ma kordagi reaalselt haige olnud. Seekord on koguaeg haigus haiguse otsas kinni. Võib-olla on siin oma osa ka Sipul kes koguaeg lasteaiast midagi mõnusat toob või korjan ise koolist/ühistranspordist midagi üles, ei tea. Viimase puhul ei imestaks üldse, sest see mis ühistranspordis (tervitused Elronile!) toimub, on ulmeline (sellest võiks lausa eraldi raamatu kirjutada).
17+0. Kuidas kärab?
esmaspäev, 14. august 2023
Käes on 1. aprill ja tuleb tõdeda, et ega mul siin väga palju hetkel ei toimu. Üritan anatoomia ja füsioloogia eksamiks õppida ning kuidagi ellu jääda, sest mu aju on täiesti lühises, hõljub seal kusagil udus ja ma ei suuda oma tähelepanu üldse vajalikesse kohtadesse suunata. Okei, korra olen saanud toonustega juba kontrollis ka käia aga see on ka kõik, mitte, et ma nüüd igapäevaselt kuskil valvetoas istuda tahaks, et raseduse ajal rohkem märulit oleks. Ilmad ka eriti ei köida ja nii ma siin vaikselt tiksun. Palun andke mulle üks kevad koos päikese ja soojaga, ei kannata seda sousti enam välja!
Loode on peast pepuni umbes 12cm pikk ja kaalub umbes 100g, loode kaaalub nüüdseks platsentast rohkem. Lootele hakkab tekkima vaikselt rasvkude. Lootel ei ole veel kõrvad välja arenenud aga ta tunnetab helisid. Genitaalid on nähtavad ja sugu määratav. Loote vereringe on välja arenenud.
15+0. Esimesed liigutused ja tere tulemast tulevane 2. trimester
neljapäev, 3. august 2023
Alustuseks, faktiliselt algab 2. trimester alles 16. nädalast (et te siin ei vaataks mind, mis ämmaemanduse tudeng ma selline olen, isegi trimestrite jaotust nädalate kaupa ei tea) aga kuna ma siin juba olen, küllaltki laisk ja üritan võimalikult vähe kirjutada, siis panen esimesed liigutused ja 2. trimestri alguse ühte puntrasse kokku. See vast kedagi ära ei tapa?
15. nädal. Loode on peast pepuni umbes 9cm pikk ja kaalub 45g. Harjutab hingamist ja neelamist ning valmistab sellega lihaseid ette. Kujunevad rasunäärmed.
OSCAR uuring. 12+6 Pelgulinna ja 13+4 Loote Ultrahelikeskus
Teate miks on praegu hea rase olla? Kool võtab oma osa, lapsed teise ja siis ei jõua rasedusega järge pidada. Aeg liigub nii kiiresti ja mingil määral on see päris tore. Ei jõua nipsugi teha kui uus ultraheliuuring käes on.
Siin majas olid sarlakid!
neljapäev, 27. juuli 2023
See postitus on mitu kuud veninud aga parem hilja kui mitte kunagi. Sipu on alati olnud selline armas laps kes korjab igasuguseid kahtlaseid asju üles. Nohu ja köha on tema puhul väga harv nähtus. Talle meeldivad väljakutsed...alustades RS viirusest ja hetkel lõpetades sarlakitega.
Tere mu pisike Põrnikas ja hüvasti läbitud 1. trimester
Ma ise olen vist oma šokist üle saanud ja nüüd on aeg teisi šokeerida, sest seekord ma olen väga napisõnaline selle teemaga olnud. Igatahes, minust saab täitsa pesuehtne suurpere ema. Ma emotsioonidest ei hakka rääkima, sest ajastus oli selline nagu ta oli aga tänaseks olen ma sellega rahu teinud ja ootan oma Põrnikat pikisilmi. Paras kaos aga samas väga äge! Võiks öelda, et ma ei jõua sünnitust ära oodata kuigi see tundub nii hirmus.
Esmalt julgen öelda, et minu puhul on see rasedus kõige karmim. Kui võtta arvesse sümptomeid, siis Sipu ootusaeg oli kõige kergem (ma ei arvesta siin praegu veritsusi ja riske mis olid tingitud platsenta kõrvalekaldest), Tirtsu oma oli juba paras väljakutse ja nüüd Põrnika ootus on täielik õudukas. Nagu päriselt, siit ei suuda ma mitte midagi imelist leida. Kõhu kasvatamine on päris tore aga kõik muu on kohutav. Lihtsalt K-O-H-U-T-A-V.
13. nädal. Loode on peast pepuni umbes 6cm ja kaalub15g. Näojooned muutuvad tugevamaks, esile tungivad rohkem lõug ja nina. Arenema hakkavad häälepaelad. Organid liiguvad nabanöörist kõhuõõnde. Tekib maitsmismeel. Luksumishood hakkavad diafragmat treenima.
1. poolaasta tutika ämmaemanduse tudengina
Esmalt, ma sain kasutusse oma vana domeeni! Nii veider, see teeb nii suurt rõõmu. Teiseks, uskumatu on üle mitme aasta jälle Blogger avada. Nagu oleks üle väga pika aja tagasi koju tulnud. Ma siiani ei jaksa ära halada kui kahju mul sellest on, et blogid unustusse on vajunud. Aga...Ma ei tulnud siia sellest rääkima. Tahtsin hoopis oma 1. semestri vaimustust jagada.