Ma ise olen vist oma šokist üle saanud ja nüüd on aeg teisi šokeerida, sest seekord ma olen väga napisõnaline selle teemaga olnud. Igatahes, minust saab täitsa pesuehtne suurpere ema. Ma emotsioonidest ei hakka rääkima, sest ajastus oli selline nagu ta oli aga tänaseks olen ma sellega rahu teinud ja ootan oma Põrnikat pikisilmi. Paras kaos aga samas väga äge! Võiks öelda, et ma ei jõua sünnitust ära oodata kuigi see tundub nii hirmus.
Esmalt julgen öelda, et minu puhul on see rasedus kõige karmim. Kui võtta arvesse sümptomeid, siis Sipu ootusaeg oli kõige kergem (ma ei arvesta siin praegu veritsusi ja riske mis olid tingitud platsenta kõrvalekaldest), Tirtsu oma oli juba paras väljakutse ja nüüd Põrnika ootus on täielik õudukas. Nagu päriselt, siit ei suuda ma mitte midagi imelist leida. Kõhu kasvatamine on päris tore aga kõik muu on kohutav. Lihtsalt K-O-H-U-T-A-V.
.png)
13. nädal. Loode on peast pepuni umbes 6cm ja kaalub15g. Näojooned muutuvad tugevamaks, esile tungivad rohkem lõug ja nina. Arenema hakkavad häälepaelad. Organid liiguvad nabanöörist kõhuõõnde. Tekib maitsmismeel. Luksumishood hakkavad diafragmat treenima.
.png)
.jpg)