17+0. Kuidas kärab?

Käes on 1. aprill ja tuleb tõdeda, et ega mul siin väga palju hetkel ei toimu. Üritan anatoomia ja füsioloogia eksamiks õppida ning kuidagi ellu jääda, sest mu aju on täiesti lühises, hõljub seal kusagil udus ja ma ei suuda oma tähelepanu üldse vajalikesse kohtadesse suunata. Okei, korra olen saanud toonustega juba kontrollis ka käia aga see on ka kõik, mitte, et ma nüüd igapäevaselt kuskil valvetoas istuda tahaks, et raseduse ajal rohkem märulit oleks. Ilmad ka eriti ei köida ja nii ma siin vaikselt tiksun. Palun andke mulle üks kevad koos päikese ja soojaga, ei kannata seda sousti enam välja!

Loode on peast pepuni umbes 12cm pikk ja kaalub umbes 100g, loode kaaalub nüüdseks platsentast rohkem. Lootele hakkab tekkima vaikselt rasvkude. Lootel ei ole veel kõrvad välja arenenud aga ta tunnetab helisid. Genitaalid on nähtavad ja sugu määratav. Loote vereringe on välja arenenud.

Ämmaemanda juurde pole ma uuele visiidile veel jõudnud, sest mul õnnestus vahepeal haigeks jääda, jälle. Esimese 17 nädalaga on kaaluiive olnud lausa ilusad 2.8kg. Vererõhk on siiani peaaegu normis olnud, pigem on madalam nagu alati ehk minu jaoks isiklikult normis kuigi kui arvestada seda, et ma tahan koguaeg oma pilti kotti panna (ja tihti panengi), siis võiks veidi kõrgem olla. Siin võiksid veidi aidata eeskujulikum vee joomine või natukene kofeiini aga mul ei isuta kahjuks kumbki kui aus olla. Selle rasedusega on isegi igasugune isu musta tee joomise vastu ära kadunud (räägitakse, et sisaldab rohkem kofeiini kui kohv!). Musta teed ma jumaldan ja oma teeõhtuid igatsen aga kui alla ei lähe, siis ei lähe. Pole midagi parata. Kehv vee jooja olen ma terve elu olnud, seega siin ei hakka pikemalt peatumagi.

Toonused on üsna tihedad külalised aga kui päris aus olla, siis ega ma ei oodanudki, et seekord kuidagi teisiti läheks. On ju kõigi rasedustega toonused suur probleem olnud. Õnneks üle vindi on nad ainult korra läinud ehk hea seegi, kindlasti ei köida mind enneaegne sünnitus, seega mida leebemad nad on, seda parem.

Kõht muutub iga päevaga aina ümaramaks aga tee või tina, mina aru ei saa kas tuleb kiiremini ette kui teiste rasedustega? Ma ei saa aru või mul pole lihtsalt aega sellele keskenduda (pigem vist see viimane). Selle kõige kõrvalt võib öelda, et enamus tuttavatest ega ka mu oma pere veel rasedusest ei tea. On seekord selline saladuses hoitud armsake teine. Samas tuleb tõdeda, et iga päevaga läheb raseduse varjamine aina keerulisemaks. Praegu on mind päästnud mu roosa kasukas ja väide ''mul on nii külm''. Keegi ei kahtlusta midagi ja ega ma praegu väga kuulutada ei taha ka, ootan oma looteanatoomia ära, et peale seda juba julgem olla oleks, sest ega see hirm neuraaltoru defektide ees veel täielikult kadunud ei ole. Iseenesest tunne on nagu püha lehmal, nii hoitud ja armastatud, kena!

Nagu iga rasedusega, siis ka seekord on hakanud kõht korralikku karvkatet kasvatama, ma saaks aru kui tuleks talv, et selleks ajaks tõesti võiks karvkate sooja anda aga meil on põhimõtteliselt kevad käes, seega...Õnneks ma tean, et peale sünnitust kaob see ära ja seetõttu sellest seekord paanikat ei tee. Esimese raseduse ajal oli küll päris hirmus, sest ma reaalselt arvasin, et ma pean hakkama oma kõhtu peale rasedust vahatamas käima, sest kus sa käid sellise karvase kõhuga edaspidi?

Kuu pärast hakkab meil praktika ja ma olen päris elevil. Natukene on hirmutav ka, sest ma olen koguaeg suhteliselt väsinud ja päris hull oleks kui praktika ajal mingi jõhker väsimus sisse sõidab nii, et ei jaksa isegi praktikasse süveneda. Kuigi mingil määral on väsimus tagasi tõmmanud, tunnen ma ennast siiski siiani suht sodina.

Ega rohkem mul midagi tarka öelda polegi :D