Ma ei tea miks aga ma olin hästi kindel, et ma sünnitan hiljemalt 38+0 nädalaks ära ja sellega on asi teisel pool. Igatahes sain ma väikese ninanipsu ja Põrnikas otsustas sündida alles 39+3 nädalal. Raseduse viimastel nädalatel olin ma tegelikult iga kell valmis sünnitama minema, sest keha andis igapäevaselt märku, et sünnitus võiks iseenesest alata. Olid toonused, iiveldas, tugev surve vaagnas, limakorki eemaldus jne. Mida lähemale lõpp tuli, seda ükskõiksemaks ma lõpuks muutusin, sest ma sain aru, et ega mu enda keha ka päris täpselt aru ei saa millal see sünnitus tegelikult alata võiks.