Kes ma olen?

Hei! Mina olen Virge, õlgadel 26 imelist ja õpetlikku eluaastat. Elan koos oma kambaga Lääne-Virumaa imeliste metsade ja põldude vahel. Katusealust jagan Müraka (üks hiiglaslik meesolevus), Sipu (pisike poisipõnn), Vigri (isepäine kassipreili) ja Mustikaga (ülevoolavalt energiline koerapreili). Peagi liitub meiega pisike plikatirts Iti.

Seda blogi siin olen pidanud juba 2 aastat! See on esimene blogi mida ma olen suutnud nii kaua elus hoida. Tavaliselt kippusid mu blogid umbes poole aastaga välja surema. Blogi pidamist alustasin 2018 aasta septembris kui tulin kapist välja oma infertiilsusega (ehk sekundaarse viljatusega). Sekundaarse infertiilsuse põhjuseks oli esimene rasedus mis peetus. Lisaks sellele avastati mul emaka anomaalia ehk vahesein. Rasestuda õnnestus mul 2018 juunikuus ja peale seda võitlesin ma iga hetk oma raseduse eest, sest mind kimbutasid hematoomid, kehva varustusega platsenta mis põhjustas suuri verejookse, tugevad toonused mis ühel hetkel tahtsid sünnituse esile kutsuda, kõrge preeklampsia ja kasvupeetuse risk jne. Iga sekund oli võitlus. Selle kõige kõrvalt jäin ootama meie teist beebit siiski lihtsalt ja olen ehtne näide, et järgnev rasedus ei pruugi olla enam nii raske, ei füüsiliselt ega vaimselt.

Blogi lõin põhjusel, et paljud naised leiaks tuge ja julgustust selle näol. Meie keskel on nii palju naisi kes oma raseduste eest võitlevad või neid pikisilmi ootavad. Viljatus on tegelikult väga levinud teema aga selle üle ei taheta eriti sõna võtta, sest tavaliselt tuntakse valehäbi. Ma olen õnnelik kui vähemat üks naine leiab siit tuge, sest siis ma tean, et see kõik on läinud asja ette.

Tuleb tõdeda, et ma olen üsna kehv blogipidaja, sest kuuvarjutus käib ka tihedamalt kui mina postitusi kirjutan.

Foto: Siiri Kumari

Comments