Peale OSCAR testi hakkasin otsima aega 4D ultrahelisse. Mõtlesin pikalt kas lähen Loote Ultraheliskriiningusse (Tallinn) või Elitesse (Tartu). Kuna ma liikusin ringi rohkem Tartus, siis otsustasime minna Elitesse. Elite puhul on see hästi mugav, et saab otse internetist ise endale aja broneerida. Ei pea helistama ega kirjutama ja mulle see meeldib, väga! Ma lihtsalt ei kannata inimestega telefoni teel suhtlemist, sest ma kipun oma keskkonda vaatama jääma ja seetõttu ei jää mulle kunagi meelde mida mulle telefoni teel räägitakse.
Aja broneerisime 16+6 nädalale. Teenuseks valisime 4D ultraheli. Maksma läks 140€. Kui võrrelda Elitet ja Loote Ultraheliskriiningut omavahel, siis hinnad on soodsamad Elites. Loote Ultraheliskriiningus maksab 4D ultraheli 175€ ja kui tahad pilti ka juurde, siis 1 pilt maksab 24€. Kokku läheks 199€. Mis puudutab Elitet, siis seal pilti osta eraldi ei saa, aga nad panevad videoklipi ja pildid mälupulgale ja sealt saad ise need ilmutusse saata. Mälupulk koos piltidega on neil juba hinna sees. Girl math - TASUTA! Seega nende kahe erakliiniku hinnavahe 4D ultraheli puhul on koos pildiga 59€.
Mulle on alati Elite keskkond meeldinud, see on seal nii luksuslik. Ma käisin seal kunagi viljatusravil ja teadsin täpselt mis kvaliteeti sealt oodata võib. 4D ultraheli valisin tegema enda viljatusravi arsti, sest ma tean milline ta arstina on ja kuidas ta suhtleb. Enda õnneks ei pidanud ma teenuse kvaliteedis pettuma!
Kohale jõudsime natukene varem ja ega me kaua ootama ei pidanud. Saime enne oma aega ultrahelisse, sest kedagi teist meie ees ei olnud. Ultraheli kestis umbes 20 minutit (juba rohkem kui OSCAR test). Seal vaadati üle lapse asend, platsenta asukoht, mõõdeti kõhu (riiklikus OSCARis seda ei tehtud!) ja pea ümbermõõt, vaadati üle aju, määrati loote kaal ja pikkus, kuulasime südametööd jne. Normaalne kogus asju vaadati üle. Arst rääkis terve uuringu vältel patsiendile arusaadavas keeles mida ja kus ta näeb. Oli otsekohene. Toonitas alati juurde, et kõik on hästi ja pingelist hirmutavat vaikuse hetke ei tekkinud. Meie jaoks väga positiivne kogemus!
Enne kui ta anduri kõhule suunas, küsis arst esimese asjana meie käest, kas me teame kes tulemas on ja kui ei tea, siis kas tahame teada. Ütlesime, et me ei tea ja muidugi me tahame teada, sest ma nii väga kibelesin esimesi asju ostma (käes on aprill ja ma pole siiani midagi ostnud!). Mu enda sisetunne ütles, et tegemist on poisiga. Mul ei olnud endal kindlat eelistust soole, aga ma tundsin sellist pisikest tõmmet poisi poole, sest ma olen läbi ja lõhki ''boy mom''. Nii lihtsalt on. Poistega on kuidagi lihtsam minu jaoks. Mul ei oleks olnud mitte mingisugust pettumust kui tegemist oleks olnud tüdrukuga, aga ma juba eos teadsin, et eks ta poiss ole. Sisetunne ei valeta. Võid ju sisendada endale oma soovi või eelistust, aga oma sisetunnet sa petta ei suuda. Ei läinud kaua mööda kui arst tegi ühe pildi ja küsis isa käest, mida too arvab, kes tulemas on, ise viidates loote jalgevahele. Ilmselgelt sai pime ka aru, et tulevane väike pereliige on poisiklutt! ❤︎
Ma muidu ei ole eriti emotsionaalne, aga selle raseduse ajal olen ma küll täielik emotsioonide pomm - pigem negatiivsete emotsioonide pomm! Endalegi üllatuseks hakkasid kohe rõõmupisarad jooksma, sest oh, mu pisike poiss. Poisid on lihtsalt nii ägedad! Ma tundsin esimest korda raseduse jooksul päriselt positiivset emotsiooni ja see oli nii hea tunne. Süda sai rahu, et kõik on korras ja lõpuks saime teada, kes meiega liitub.
Meie jäime oma uuringuga väga rahule ja ma tundsin, et nüüd võib öelda teistele ka, et me ootame oma pere viimast beebit ja kõik on päriselt korras, mitte ei tundu korras. Meie jaoks ultraheli mööda külgi maha ei jooksnud ja see andis ikkagi minu otsitava turvatunde mulle kätte.
1. trimester oli ka läbi saanud ja käes oli kõige kannatatavam aeg. Kõht ei olnud veel piisavalt suur, valusaid toonuseid ja teisi hädasid oli vähe. Kõik oli justkui hästi, aga seda ''pregnancy glow'd'' ei olnud. Las siis olla kuskil, kus iganes ta kadunud on! Samas ma nautisin, et lõpuks ometi ei taha ma igapäevaselt lihtsalt ära surra, sest ma sain lõpuks ometi normaalselt eksisteerida, küll mõne viperdusega, aga see oli köömes 1. trimestri kõrval.
Milline see 1. trimester oli? Räägime natukene minu kurikuulsatest meeldejäävatest 1. trimestri sümptomitest ka.
❤︎ Tugev iiveldus - Iiveldus jõudis minuni vist 5+ midagi nädalal. Ma mäletan, et algselt ajasin ma oma iivelduse pingelanguse süüks, sest täpselt sellel ajal oli mul farmakoloogia eksam. Eksam oli juba läbi, aga iiveldus ei tahtnud mitte kuidagi taanduda. Iga päevaga läks aina tugevamaks ja tugevamaks. Kogu aeg oli tunne, et tahaks oksendada, aga seda oksendamist otseselt minuni ei jõudnudki. Oli kogu aeg ainult selline ebameeldiv ähvardav tunne. Mind kummitas seekord ainult meeletult tugev iiveldus, mis võttis igasuguse eluisu ära. Ma ei suutnud kõndida, ega niisama seista. Ma ei talunud autosõite, lõhnu, hambapesu. Ma pidin lebama ainult ühes asendis, sest asendit muutes muutus iiveldus intensiivsemaks. Ma katsetasin ära kõik võimalused, et iiveldusest vabaneda, aga seda vabadust ei tulnud enne 14. nädalat!
❤︎ Isutus - Iiveldusega kaasnes tugev isutus. Ma ei suutnud süüa mitte midagi. Toidu nägemine ja toidu lõhn tekitasid okserefleksi ja muidugi...iiveldust! Mul oli kõht nii tühi ja jõhker näljatunne 24/7, aga ma ei suutnud süüa. Ma elatusin 7 nädalat ainult seljanka leemest ja vahel mõnest friikartulist. Muu lihtsalt ei läinud alla ja sellistel hetkedel tuli meelde tuletada, et ma ei peagi praegu oma toitumist jälgima, sest söön seda, mis sees püsib. Hiljem kui oksendamine/iiveldamine möödub saad jälle oma menüü tervislikumaks ja mitmekülgsemaks korrigeerida. Algul on tähtis, et midagigi sees püsiks ja kui see on Coca-cola, friikartulid või muu säärane, siis lase süümepiinadeta käia! See ei ole koht kus valida, vaid koht kus võtta mida võtta annab. Väga palju sealt võtta pole muidugi!
❤︎ Meeletu väsimus - Mul on muidu väga tugevad uneprobleemid, need on seotud mu ATH-ga ehk mul on unetunde norm ajal ööpäevas kuni 6 tundi. See väsimus, see oli vist üks kõige toredamaid sümptomeid, sest mulle nii meeldis magada. Päeval oli väga raske üleval olla ja iiveldada, aga need unetunnid ja õhtused uned olid nii head! Ma polnud nii kaua sellist head sügavat und maganud! imeline! Muidugi tuli ette olukordi kus keset ööd sai iivelduse peale üles ärgatud, aga uni ise oli nii tugev, et õnneks vajusin uuesti kiiresti ära.
❤︎ Tugevnenud lõhnataju - See oli ja on siiani häiriv, sest see terav lõhnataju kutsus esile suuremat iiveldust. Kõik lõhnad on väga intensiivsed ja väga intensiivsed lõhnad on jällegi kohutavalt häirivad!
❤︎ Suurenenud voolus - Vahepeal tekkis reaalselt tunne, et uriini lekib, aga hoopis voolus oli suurenenud. See võib algul ära ehmatada, sest mitte rasedate naiste puhul tavaliselt nii suurt voolust ei esine. See on raseduse ajal iseenesest täiesti normaalne, sest hormoonid muutuvad ja seoses muutustega muutub ka voolus ise. Seda tekib rohkem ja on vedelam. Üheks põhjuseks on kaitsemehhanism infektsioonide vastu, loodus teab mida ta tegema peab! Normaalne voolus on piimjasvalge, õrnalt läbipaistev, lõhnatu. Millal voolusele tähelepanu pöörata ja murega ämmaemanda poole pöörduda? Kui voolus on tükiline, vahutav. Kui voolus lõhnab ebameeldivalt (nt. kurikuulus kalalõhn - viitab bakteriaalsele vaginoosile). Kui vooluse värvus on hall, kollakas, roheline või selles esineb verd. Kui voolusega kaasneb kipitus või sügelus, ebameeldiv tunne. Kui voolust on nii palju, et sa ei saa aru kas asi on vooluses või hoopis lootevee lekkimises (seda tuleb ette tihedamalt raseduse lõpupoole). Sellistel juhtudel pöördu kohe oma ämmaemanda poole!
❤︎ Valutavad nibud - Mu rinnad ei olnudki iseenesest väga valusad ja raseduse alguses sai Tigu veel rinda. Küll aga hakkasid valu tegema nibud. Need olid nii turses ja valusad. Tuleb lihtsalt üle elada. Siin jagunevad naised kahte leeri. On need kes tunnevad leevendust spordirinnahoidja kandmisest ja need kes tunnevad leevendust rinnahoidjast loobumisel. Kui oled viimane, siis vali riided mis oleks kehast eemal (väldi liibuvaid riideid), need ei hõõru ja samas saavad nibud vabalt ''hingata''. See võib leevendada valu.
❤︎ Akne - Mul on põsed siiani aknet täis. Teha selle vastu polegi midagi, sest aknele mõeldud ravimid on raseduse ajal keelatud ja oma panuse saad anda sellega, et hoolitsed kordades rohkem oma näonaha eest. Iseasi kas see hooldamine oma eesmärki täidab. Minul ei toimi, pole ühegi rasedusega toiminud. Tuleb lihtsalt ära sünnitada ja probleem laheneb iseenesest.
❤︎ Kurvameelsus ja ärrituvus - Ma olin kogu aeg kurb ja kuri. Mul on nii kahju, et mul puudusid igasugused positiivsed ja rõõmsad emotsioonid, mida edaspidi tulevikus meenutada. Kogu see kompott oli minu jaoks nii raske, et rõõmu tunda oli võimatu.
❤︎ Järsud veresuhkru kukkumised - Kui ma Tigu ootasin, olin ma samuti veresuhkru kukkumisega kimpus. See on üks hullemaid asju mis olla saab. Hakkas asi pihta 13+ nädalal. Ajaliselt tekkisid need 1-1.5h tagant kui ma midagi söönud ei olnud. Kotis pidi alati olema batoonikesi või glükoosikomme, sest vastasel juhul tekkis külm higi, tugev nõrkus ja silme eest lõi kõik mustaks. Ei ole meeldiv! Kui oli vaja hakata käima koolis, siis oli olukord veel hirmutavam, sest kunagi ei teadnud ette millal see veresuhkur kukkuda võib. Seda esineb siiani, aga nüüd on juba ajavahe natukene pikem kui 1-1.5h. Väikesed võidud
❤︎Süljevoolu suurenemine - Pange nüüd ühte patta iiveldus ja pidev enese sülje neelamine. Ebameeldiv. Öösiti sai isegi selle peale ärgatud, et põsk ligunes süljest märja padja peal. Vahel tundus, et see suur süljevool ise tekitas iivelduse intensiivistumist. Raseduse puhul on hästi ''tore'', et enamus sümptomeid käivad käsikäes.
❤︎ Igemete veritsemine - Pesed hambaid, igemed veritsevad, okserefleks on kurgus ning hambapasta maitset ega lõhna ei talu mitte üks teps.
❤︎ Pidev pakitsustunne emakas - Teate seda pakitsevat tunnet mis tekib enne päevade hakkamist? Võib ette tulla, et 1. trimestril puutute sellega väga palju kokku. Ainult selline vahe tekib, et raseduse ajal nimetatakse seda rohkem emaka kasvuvaluks ehk emakas venib ja kasvab, millest tingituna tekib pakitsev valu mis on olemuselt täpselt samasugune nagu päevade eelne valu.
Selline see minu pisikene sümptomite pagas oli! Mul on nii hea meel, et ma ei pea enam mitte kunagi seda taluma! Ausalt! Kuigi mõned sümptomid käivad siiani kaasas, siis enamus on neist leevendatavad ja nendega talun elada küll ja veel.
0 comments